·

designate (EN)
tegusõna, omadussõna

tegusõna “designate”

infinitiiv designate; ta designates; minevik designated; mineviku kesks. designated; ger. designating
  1. määrama
    The committee designated her as the new chairperson.
  2. Määrama (anda millelegi või kellelegi konkreetne nimi või tiitel)
    Scientists designated the new element as 'novium'.
  3. Määrama (midagi märkima või näitama)
    The signs designate the entrance to the park.

omadussõna “designate”

tüvevorm designate, mitteastmenduv
  1. määratud (ametisse, kuid veel mitte ametis)
    The board introduced the director designate during the annual meeting.